Turunduseksperdid Urmas Lilleorg, Eha Talvist-Reinsalu, Olga Peresild ja Tõnis Bramanis arutlesid jätkusuutliku turunduse ja ressursside efektiivse kasutamise teemadel Eestis. Vestluses jõuti selliste oluliste teemadeni nagu turundusagentuuride ja ettevõtete koostöö, ressursside raiskamine ja ettevõtte vastutustundlikkus.
Urmas Lilleorg tõi välja, et jätkusuutlikkust tuleb vaadata kui ettevõtte pikaajalist eesmärki. Isegi väikesed sammud jätkusuutlikkuse suunas võivad olla olulised ja ettevõte peaks leidma tasakaalu praeguste võimaluste ja vastutustundlikkuse vahel.
Eha Talvist-Reinsalu rõhutas, et jätkusuutlikkus tähendab ka ettevõtte toodete ja teenuste kokku kogumist ja nende jätkusuutlikkuse tagamist.
Olga Peresild märkis, et ressursside raiskamine algab sageli ebamääraste ülesannete püstitamisega. Tõhusam suhtlus klientidega aitab vältida vigu ja arusaamatusi. Ta soovitas aktiivset ja otsekohest suhtlust klientide ja partneritega. Telefonikõned ja otsesed kohtumised võivad olla efektiivsemad kui pidev e-posti teel suhtlemine.
Ühiselt leiti, et isegi väikesed ettevõtted peaksid leidma viise, kuidas jätkusuutlikkus oma tegevusse integreerida, olgu see siis läbi toodete, teenuste või tegevuste. Otsekohene suhtlus klientide ja partneritega aitab vältida arusaamatusi ja ressursi raiskamist. Seega kasuta telefoni ja otseseid kohtumisi, kui võimalik.
Kindlasti tuleks turundusekspertide sõnul harida ennast ja oma meeskonda jätkusuutlikuse teemadel ning võtta vajadusel konsultant, et saada parimaid tulemusi turunduses ja ettevõtte tegevuses.
Nende soovituste abil saab ettevõte paremini mõista ja rakendada jätkusuutlikkust oma igapäevases tegevuses ning vältida tarbetut ressursi raiskamist.
Kes on kes?
Olga Peresild on turunduskommunikatsiooni ja meediaplaneerimise valdkonnas töötanud üle 20 aasta. Tema karjäär on hõlmanud mitmeid rolle, sealhulgas analüütiku, projektijuhi, strateegi, arendus- ja tegevjuhi ametikohti. Iga amet on avanud uusi perspektiive turunduses ning aidanud mõista selle kompetentsi tegelikku mõju ühiskonnale, kogukondadele, sihtrühmadele ja indiviididele. Lisaks sellele on Olga südameasjaks kogu turundusvaldkonna edendamine, ta on aktiivne Turundajate Liidu juhatuse tasandil. Kui küsida Olga käest, mis on tema jaoks jätkusuutlikkus, siis esimene vastus on ressursitõhusate valikute tegemine kogu turundusahelas. See tähendab, et turundajad peavad hoolikalt kaaluma, kas kõik nende tegevused toetavad säästvat ja keskkonnasõbralikku arengut, eriti tulevikuperspektiivis.
Urmas Lilleorg tegi oma esimesed sammud loovettevõtja teekonnal juba 1989. aastal. Täna on ta jätkuvalt aktiivne partner ja kaasmõtleja Age, Divisioni, Mixd Meedia tulevikuplaanide vormimisel ja elluviimisel. Kaasasutaja ja investorina on ta tihedalt seotud unikaalse adtech platvormiga nexd.com, mis võimaldab märkimisväärselt vähendada reklaamitööstuse CO2 jalajälge erinevates digikanalites. Urmas on TULI juhatuse liige, keskendudes peamiselt turunduskampaaniate jalajälje mõõtmise teemale.
Eha Talvist-Reinsalu on turunduses töötanud üle 20 aasta, omades kogemust nii kliendi poolelt SEB Pangas kui ka töötades agentuuris Havas (endine Idea Group). Hetkel on ta SEB Panga Balti brändi- ja jätkusuutlikkuse juht, töötades igapäevaselt kolme turuga. Eha on läbi ja lõhki brändiusku inimene, kes näeb suuremat strateegilist üldpilti ja samas vajaduse korral süveneb detailidesse. Jätkusuutlikkuse osas usub, et tegemist on trendiga, mis on tulnud, et jääda ning mõne aasta pärast on see elu ja turunduse loomulik osa, mida ei ole vaja eraldi üle rõhutada.
Veebiseminari modereeris Veebimajutus.ee partnersuhete- ja kommunikatsioonijuht Tõnis Bramanis. Pärast videot saab kokkuvõtva ülevaate, millest seminaril räägiti.
Tõnis Bramanis:
Minuga on täna siin, kui lubate nii öelda, raskekahurvägi, kes omab väga head ülevaadet, mis on jätkusuutlik turundus. Võib isegi need märksõnad ära lahutada: jätkusuutlikkus ja turundus. Niimoodi võib neid ka eraldi käsitleda.
Vaatame, mis see jätkusuutlikkus üldse on ja kuidas turunduses seda võimalikult hästi ja efektiivselt oma ettevõtte jaoks rakendada.
Me teeme tänast veebiseminari koostöös Impact Dayga. See on ilmselt Baltikumi suurim jätkusuutlikkusele suunatud festival-konverents.
Kuulame ära, mis meie veebiseminari külaliste jaoks jätkusuutlikkus üldse tähendab.
Urmas Lilleorg:
Olen väga süvitsi tegelenud jätkusuutlikkuse teemaga turunduses ja reklaamis kuskil poolteist aastat. Taustal on ka üks oluline investeering, mille tegime ja oleme välja töötanud platvormi nimega Nexd, mis siis tegelikult omab reaalset mõju turundusele. Kuna see ala on hästi laialivalguv ja ja igasugused rohepesu teooriad levivad, siis ma otsustasin minna teemasse rohkem süvitsi.
Aga kui üldiselt rääkida, siis saab määravaks just jätkusuutlikkus ja ka turunduses on see aeg käes.
Oluline on mitte ainult korporatiivtasemel vastutustundlikkus. Vastutustundlik turundus on sisuliselt see, mis mõjutab tarbija käitumist ja mõjutab seda niimoodi, et nad võimaluse korral tarbiksid rohkem jätkusuutlikke tooteid ja teenuseid.
Jätkusuutlikkuse alus on ikkagi see, et turundajad ja ettevõtted mõõdavad oma tegevuse jalajälge. Tuleb osata seda näidata ja jalajälge vähendada. Digijalajälje teema on ka oluline, selle mõõtmine ja võimalused seda vähendada.
Tõnis Bramanis:
Võtame selle turunduse korraks ära, kas on võimalik see üle kanda ka tegevustele, mida igapäevaselt teeme?
Urmas Lilleorg:
Tegelikult on planeet organism. Kui inimene tunneb, et tal on midagi viga, siis ta võtab vastutuse iseenda eest, oma tervise või lähedaste eest. Sa teadvustad ise endale selle probleemi. Jätkusuutlik on minu jaoks nagu tegevusplaan, kus seisab, et kui sa siis oled mõõtnud oma vererõhku ja kolesterooli taset, siis tead, missugused on need andmed, siis teed endale tegevusplaani, mis on võimalikult mõistlik.
Eha Talvist-Reinsalu:
Jätkusuutlikkus on minu jaoks täpselt see, et sa elad. Elad hetkes. Hästi palju räägitakse ainult tulevikust, aga minu arust on oluline, et sa elad hetkes nüüd ja praegu, kuid sa teed neid otsuseid või muudad praegust käitumist, mõeldes selle peale, et see mõjutab ka tulevikku.
Ehk et on lühiajaline vaade ja pikaajaline vaade. Tihtipeale tundub, et asjatult hirmutatakse, paralleelina toon pensioni teema, et kui sa saad vanaks, siis su lapsed ja lapselapsed peavad tulevikus kannatama, hästi palju räägitakse tulevikust. Ära unustatakse ju see pool, et tegelikult praegune mõjutab me tulevikku, praegused otsused ja praegused läbimõeldud tegevused.
Selles osas olen väga Urmasega nõus, et peab läbi mõtlema ja tegevusplaani tegema. Väga palju räägitakse jätkusuutlikkusest just keskkonna võtmes, et hoiame loodust ja keskkonda.
Eesmärke, mis on Euroopas kokku lepitud, on seitseteist ja ma ei usu, et keegi nii inimesena või organisatsioonina suudaks kõigist seitsmeteistkümnest põhimõttest kinni pidada, vaid pigem pead tegema nagu oma valiku sealt.
Minu jaoks on kindlasti oluline tervise teema ja enda hoidmine, enda pere hoidmine, enda tiimi hoidmine, enda organisatsiooni hoidmine ja kindlasti ka võrdõiguslikkuse teema.
Tõnis Bramanis:
Kilekottide näide tõi mulle meelde eilsest päevast ühe arutelu prügivedajaga. Keegi täpsustas, et kas ikkagi on nii oluline panna biolagunevate kottidega oma prügi kodust sinna konteinerisse. Pean tunnistama, et mind üllatas see, et tegelikult prügivedaja vastus oli, et nad eemaldavad sealt kõik prügikotid, sest isegi biolagunevad ei lagune nii kiiresti kui peaksid.
Jääb mulje, et mingisugused legendid räägivad, et vahet pole, ärge sorteerige, kuna kõik läheb ühte katlasse.
Eha Talvist-Reinsalu:
Ma tõin selle kilekoti näite sellepärast, et tegelikult jaeketid on väga head tööd teinud, alustasid kilekottide kasutamisest loobumist, aga ma arvan, et see oli nagu põhiasi, alguses vajalik. Nüüd me oleme jõudnud juba järgmiste sammude juurde ning peaksime edasi minema, et leida need järgmised asjad, mida edasi teha.
Okei, mul on paberkott või riidest kott. Mis nüüd edasi saab? See on nagu pigem küsimus, aga hea, et algus on tehtud.
Tõnis Bramanis:
Väga nõus jah, sest ega see ühe kilekoti vahetamine teise koti vastu ei ole ju ka jätkusuutlik selles kontekstis, et tegelikult läheb päris heade lahendusteni veel mitu head sammu.
Olga, Urmas ja Eha tegelikult tõid välja päris olulised asjad, millega ma täiesti nõustun. Aga mina täiendaks seda, rääkides protsessidest.
Minu arvates jätkusuutlikkus on seotud sellega, et pidevalt analüüsida läbi, mida sa teed, miks sa seda teed? Ehk siis lõppkokkuvõttes sa oskad väga hästi enda jaoks otsustada, millised etapid on täiesti ebavajalikud ja tekitavad prügi või tekitavad seda, et sa kasutad ressurssi ebamõistlikult. Sa kasvatad inimressursside ebamõistlikult, seega sa kasutad võib-olla loodusressurse ebamõistlikult ja siis sa ei karda neid etappe ära kaotada.
Me kõik sõltume hästi palju harjumustest või sellest, mida meile õpetati võib-olla kakskümmend aastat tagasi või kümme aastat tagasi. Praegune majandus ja maailm nõuavad ikkagi seda, et sa oleksid julge. Sa oskaksid vaadata hästi otsekoheselt terve elu peale või hetke peale ja julgelt otsustada. Kui see otsus tulevikus ei too midagi head planeedile või sihtrühmale, siis järelikult ma kaotan, ma ei tee seda.
Teine oluline aspekt, kui ma jätkusuutlikuse peale mõtlen, on inimesed. Turundus on valdkond, mis sõltub inimestest.
Võib-olla on mõistlik kutsuda laua taha hoopis konkurendid ja nendega arutada. Võib-olla sa ei pea üldse mingit toodet või teenust osutama üksinda, kuigi sul on oskused olemas. Võib-olla, kui sa võtad täna kõrvale konkurendi ja tal on värske pilk, siis koostöös saavutate hoopis teistsuguse lahenduse ja kordades säästlikuma. Olla avatum ja ja proovida teha koostööd ka nende inimestega, keda see hetkel defineerib, on tähtis.
Eha Talvist-Reinsalu:
Mäletan, et omal ajal sain meeletutes kogustes voldikuid, flaiereid ja kontorites olid suured A3 plakatid, mida iga kampaania puhul pidid vahetama ja kõik said otsepakkumisi. Rääkimata siis visiitkaartidest ja muudest asjadest mida tõesti tehti vaid üheks ürituseks. Selle hulk on minu meelest aga märgatavalt vähenenud. Mul on tunne, et siia enam ei peaks nii palju fookust panema. Nüüd ei tee ainult üheks ürituseks bännereid jne.
Kui on võimalik, siis lähed nüüd oma ekraaniga ja proovid kasutada rohelist energiat, see nagu ei ole nii suur probleem. Kõik need üritused, mida korraldad, nõuavad vaatamist, kuidas transport on korraldatud, et oleks võimalik ka jala minna. Või siis rongiga või jalgrattaga või et igaüks ei läheks oma autoga kohale. Hästi suur jalajälg tuleb toidust, et võimalikult õigesti oleks toit valitud lauale, võimalikult vähe oleks pärast jääke.
Me oleme aastaid olnud paberivaba kontoriga. Olime Balti riikides pioneer, kes algatas selle. Aga mitu tahvlit hoopiski sinna kontorisse nõustajatele telliti? Selle asemel vaatad nüüd, et sa pead ju inimestele midagi näitama, mitut ekraani sa siis nüüd vajad?
Kui palju tahvleid kasutada, siis hakkab see ühel hetkel võrduma juba selle paberikuluga. Aga see on maailm, mida me alles veel avastame ja turunduses on samamoodi. Olgu, me ei tooda neid bännereid, olgu, ma vaatan söögi üle, ma vaatan, kuidas seda üritust võimalikult jätkusuutlikult korraldada, aga mis toimub online' is?
Urmas Lilleorg:
Tegelikult turundus on väga palju nähtamatu, liigub kuskil seal juhtmetes ja kaob ja tekib kuskil ja kaob kuhugi jälle ära. Kõike tuleb massiliselt salvestada.
Positiivne on see, et seda on lihtsam ette võtta ja kui sa mõõdad, siis sa ikkagi suudad lõpuks mingisugused otsused teha. Kas sa vähendad kaalu, näitamiste arvu või midagi muud, turundus läheb digi poolele, aga digis on suhteliselt lihtne kõike mõõta.
Kuus kuud tagasi valisin ma endale ühe partneri, ühe prantsuse platvormi nimega Greenly. Need tundusid hästi sümpaatsed oma suhtluses ja ka mõistliku hinnaga. Põhimõtteliselt oleme selles hetkes, kus me suudame tegelikult oma jalajälge mõõta. Natuke käsitsi, aga digijalajälge oma tegevusest saame mõõta.
Olga Peresild:
Mõõtmine on oluline teema kindlasti. Uuring annab sulle hea tunnetuse, mida sa saad käega katsuda. Mõõtmised on olulised, aga me peame ka aru saama, mida me mõõdame, mis eesmärgil me mõõdame, mitte selleks, et numbrit kätte saada, vaid me mõõdame selleks, et enam vähem mõista, kus me praegu oleme.
Sealt edasi saab hakata korrigeerima meie järgmisi samme ja kõik see on hästi oluline. Erinevaid tehnoloogiaid ja metoodikaid on maailmas juba piisavalt palju, et seda jalajälge mõõta. Küsimus on selles, et me õpiksime neid andmeid õigesti kasutama.
Mulle tundub, et turundusseltskond on valmis suhtuma tõsiselt neisse numbritesse. Kui me juba oleme valmis, järelikult me suudame ka seda teekonda jätkusuutlikkuse suunas päris edukalt läbida.
Eha Talvist-Reinsalu:
Tegelikult on ka globaalsel tasandil turundusjuhid ja juhatuse liikmed ja ettevõtete juhid sama dilemma ees, et mida siis mõõta? Nad on väga erineval seisukohal. Kõik ütlevad, et nad teevad midagi juba jätkusuutlikult, mõtlevad roheliselt ja kõik nagu parandavad protsesse ning tooteid, toovad oma klientidele teenuseid välja.
Kas peaks sellest ka avalikkusele rääkima või ei? Siin on vastukäivad arvamused. Ühed ütlevad, et ei, miks rääkida, kui asjad on poolikud. Alles siis saad hakata rääkima asjadest, kui sul tegelikult on juba edulugu, kindla faktiga, et sa suudad tõestada ka seda. Teine pool väidab, et see töötab ja me ikkagi peame lugu rääkima. Peame tooma välja kõik selle, mis on olemas.
Urmas Lilleorg:
Eelmise aasta juunis tuli üks konkreetne juhis turundusliidu liikmetele, kuidas teha kümme vabatahtlikku sammu reklaami jalajälje vähendamiseks. See on minu arust praeguseni ainukene selline praktiline juhend.
Ma kujutan ette, et globaalsed brändid nagu Nestle ja teised, neil on ikkagi mõõta väga keeruline. Seda kõike on nii palju, aga Eesti on väike. Otsustasime, et me siis mõõdame jalajälje ära koos partneriga Prantsusmaalt ja saime teada, mis on meie nii-öelda tunni tonn [heidet]. Digimaailmas on näiteks olulised failide suurused, selle mõõtmine pole üldse raketiteadus.
Vähendame seda jalajälge, mis tekib levitamisest ehk meelelahutusest. Vältida tuleb jalajälge, mis tekib üritustest ja viimane soovitus sealt on mõjutada tarbijat mõistlikult tarbima.
Olga Peresild:
Siis me jõuame ringiga selleni, millest avastasin, et jätkusuutlikkus algab teadvustamisest, et me oleme erinevad äriettevõtted. Me oleme harjunud sellega, et on hästi kiiresti vaja tulemusi kätte saada. Aga kui sa päriselt tahad olla jätkusuutlik, siis sa oled kohustatud teatud hetkedel küsima enda käest, kas mul on vaja kampaania raames toota nii palju.
Me oskame piirata füüsiliste toodete tootmist. Digitaalset on keerulisem käega katsuda ja siin on äärmiselt oluline just see, et sa ikkagi küsid enne, kui palju see käitumine tekitab jalajälge.
Aga fakt on ka see, et maailm ja äri ikkagi liigub selles suunas, et sa pead minimaliseerima oma partnerite hulka, kõik agentuurid on võtnud endale eesmärgiks vähendada oma partnerite arvu. Ehk siis piltlikult öeldes kui veel viis aastat tagasi meediaagentuur pidi analüüsima või valima õiged partnerid kahekümne viie hulgast või viiekümne hulgast, siis praegu pigem üritatakse lahendada see niimoodi, et sul on viis kuni seitse põhilist strateegilist partnerit.
Eha Talvist-Reinsalu:
Mina isiklikult olen seda usku, et me peaksime rääkima edulugudest, sest muidu seda teada ei saagi, kui keegi oma edulugu ei räägi.
Ma räägiksin ka läbikukkumistest ja sellest, kui midagi ei toiminud. Ma ise saan kogemusi ja ma ka jagan seda ning teised siis saavad õppida minu kogemustest. Mina olen väga seda usku.
Urmas Lilleorg:
TULI-s on selline huvitav initsiatiiv, et EAS toetab turundusagentuuride ekspordi ambitsioone. Arvan, et see saab väga põnev olema ja kui me siis seal pead kokku panemine, siis jätkusuutlikkuse teema peab olema selles teenuses, mida me eksportturgudel pakume, juba n-ö sisse kirjutatud ja selleta on uksed suletud. Sest jätkusuutlikkus ei ole müstika. See on trend, mis ongi juba nagu hügieenifaktor.
Olga Peresild:
Me peame rääkima või jagama edu ja ka ebaõnnestumisi. Me peame omavahel kokku leppima, et kui keegi hakkab jagama oma kogemust, et esimene reaktsioon valdkonna poolt peab olema võimalikult tolerantne. Või lausa positiivne, sest tihtilugu sa jätad oma kogemuse endale teada puhtalt sellepärast, et sa tead, et ootused sulle on väga kõrged.
Me peame rõõmu tundma juba nende asjade üle, mida on veel vähe, aga kõik see on teekond. Teeme esimesi samme, eksime, katsetame, parandame ja niimoodi me päriselt jõuame ühel ilusal päeval nii kaugele, et me teeme asju jätkusuutlikult ja tarbijad lähevad sellega kaasa.
Eha Talvist-Reinsalu:
Kasutan nüüd sellist tugevat sõna nagu vihkan. Ma vihkan sõna rohepesu ja ma vihkan neid süüdistusi. Ma ütleks, et muidugi ma saan aru, kui keegi on seda teadlikult teinud, teadlikult andmeid moonutanud või esitanud hoopis teises võtmes.
Urmas Lilleorg:
See võib-olla ongi see põhjus, miks väga palju ei taheta tulla n-ö kapist välja oma esimeste katsetustega.
Meediaagentuurid ei mõõda loovuse komponenti ja turundusahel on sageli killustatud, mis takistab tulemuste optimeerimist.
Eha Talvist-Reinsalu:
Me peaksime tegema asju vabatahtlikult, mitte ainult regulatsioonide tõttu. Näiteks rohelise liisinguga tulime turule liiga vara, kuid nüüd on õige aeg. Oluline on olla ajast ees ja mõelda ka väiksematele ettevõtetele.
Tõnis Bramanis:
Turundajate Liidu jätkusuutlikkuse töögrupp võiks anda praktilisi näiteid, kuidas korraldada sündmusi ja vähendada digitaalset jalajälge.
Urmas Lilleorg:
Tuleb teadvustada ja mõõta oma tegevuste jalajälge ning hinnata nende mõju. Kui sündmus ikkagi inspireerib inimesi jätkusuutlikkusele, siis võib selle jalajälg olla õigustatud.
Eha Talvist-Reinsalu:
Näiteks meie mõju on peamiselt meie klientide tegevuses. Peame vaatama oma partnerite ja klientide jätkusuutlikkust ning otsustama koostöö üle vastavalt. Digiprügi kustutamine on oluline, kuid sellega tuleb süsteemselt tegeleda.
Tõnis Bramanis:
Peaksime ka kaaluma, kuidas mõõta erinevate lahenduste jalajälge, näiteks paber vs digitaalsete lahenduste kasutamine.
Urmas Lilleorg:
Kui kasutad paberit, saab selle mõju arvutada, kaaludes lehed ja sisestades kalkulaatorisse, et saada täpne tulemus.
Tõnis Bramanis:
Ja kui ma ei kirjuta paberit täis ja kasutan seda tõhusalt, näiteks annan joonistamiseks edasi, mõtlen läbi kogu tsükli. Oluline on mõista, kuidas turundus, sealhulgas sotsiaalmeedia postitused, mõjutavad jalajälge.
Eha Talvist-Reinsalu:
Paberit saab kasutada mitmeti, näiteks lapsele joonistamiseks anda, kuid oluline on mõelda kogu tsüklile. Väikestel ettevõtetel on erinevad vajadused võrreldes suurte brändidega, mis turundavad massiivselt.
Olga Peresild:
Suurtel brändidel on suur jalajälg, sest nad teevad palju kampaaniaid, mis ei pruugi alati olla sihitud ja tõhusad. Väiksemad ettevõtted suudavad oma sihtrühma paremini määratleda ja tekitavad seeläbi vähem digitaalset prügi.
Tõnis Bramanis:
Postitamine sotsiaalmeedias võib olla vajalik, kuid oluline on teha seda sihipäraselt, et mitte raisata ressursse ja luua digitaalset prügi. Kui postitus ei jõua õigete inimesteni, on see raiskamine.
Hilinemine koosolekule ei tähenda ka vaid viit minutit kaotatud aega, vaid mõjutab teisi. Kas on jätkusuutlik tulla töölt ära neljaks tunniks kohtumisele? Kuidas seda optimeerida?
Urmas Lilleorg:
Ressursside kasutus on tähtis. Kõik peaksid oma tööd hästi tegema ja mitte üksteise aega raiskama. Riigihanked tekitavad palju tühja tööd ja stressi, sest enamik osalejaid teeb tasustamata tööd. Riik peaks vaatama kriteeriumid üle ja lisama stiimuleid.
Olga Peresild:
Ressursi raiskamine algab siis, kui tellija ei suuda korralikult ülesandeid püstitada. Soovitan suhelda partneriga otse, et säästa aega ja vältida arusaamatusi. Suhtlus peaks olema vahetu, et vähendada vigade ja arusaamatuste hulka.
Eha Talvist-Reinsalu:
Väiksematel ettevõtetel tuleb ka ennast harida ja vajadusel konsultante kaasata. Ärge kutsuge oma konkursile liiga palju agentuure, vaid valige hoolikalt. Keemia partneriga on oluline. Mida täpsemalt briifitud, seda sujuvam koostöö.
Olga Peresild:
Täna on küsimus eelarves, kas väikeettevõtja saab endale lubada agentuuri või mitte. Ma arvan, et see on tegelikult asja taga. Konsultant peab igal juhul olema, sest ei tasu tegelikult loota, et üks inimene, kes on turundusjuhi positsioonil, oskab kõike ja tema enda ressursside mõistlik kasutamine on tagatud. Kui sa annad talle palju erinevaid ülesandeid või mõnikord ka tegevjuht tuleb ja tegeleb turunduse ülesannetega, siis ressursid lõppevad.
Turundus on selline valdkond, kus sul peab endal olema kogu aeg hästi palju häid mõtteid. Sul on vaja partnerit, kelle juurde sa tuled ja ütled, et mina plaanin teha niimoodi. Palun ütle, kuidas sulle tundub.
Eha Talvist-Reinsalu:
Mina ei saaks üksinda hakkama. Aga ajad ongi sellised, et pead justkui hakkama saama, aga kuidas sa siis ennast säästad? Võib olla tuleb soovitada prioriteetide seadmist, et sa teed päevaks endale ülesanded ja tegeled nendega, mida on väga vaja teha.
Eestis on enam-vähem selline kolmandik ettevõtteid, kes ütlevad, et hakkavad jätkusuutlikkusega tegelema. Mulle tundub, et praegu ei panda kahtluse alla enam seda, et selle teemaga peab tegelema. Pigem on küsimus, kes sellega tegeleb.
Ma ise kogu aeg mõtlen selle peale, et tore oleks, et kui sa ei tee asju mitte sellepärast, et sa pead seda tegema, kuna on regulatsioonid.
Kokkuvõte: miks ikka peaks jätkusuutliku turundusega tegelema?
Jätkusuutlik turundus tähendab vastutustundlikku käitumist, tarbijate suunamist jätkusuutlike toodete ja teenuste kasutamisele ning oma tegevuse jalajälje mõõtmist ja vähendamist. See on pikaajaline protsess, mis nõuab kohanemist ja pidevat parandamist. Edukas jätkusuutlik turundus eeldab läbipaistvust, ausust ja koostööd, et leida tõhusaid lahendusi keskkonnamõjude vähendamiseks.
