Mis on kaubamärk ja miks peaks seda kaitsma? Meenuvad ju meile kõigile sellised tuntud kaubamärgid nagu Kalev, Saku, Apple ja Ford. Kui aga tegemist on pisikese firmaga, millel on registreeritud oma veebilehe domeen, siis kas peaks ka kaubamärgile ja selle kaitsmisele mõtlema? Neile küsimustele annab järgnevalt vastuse leiutaja ja ettevõtja Leo Siemann.

Mis on kaubamärk?

Juba ammusest ajast on inimesed püüdnud oma tooteid ja teenuseid eristada. Kaubamärgid said alguse praktilisest vajadusest – esmalt hakati eristusmärke kasutama hoopis kariloomadel, et nende omanikud saaksid vahet teha, kes kellele kuulub.

Wikipedia andmetel on kaubamärk tähis, mis võimaldab eristada ühe ettevõtja kaupa või teenust teise ettevõtja samaliigilisest kaubast või teenusest.

Kaubamärk võib olla sõna, väljend, kujutis, tähe- ja numbriühend või nende kombinatsioon. Kaubamärk võib koosneda ka kolmemõõtmelisest tähisest, helist, lõhnast, mustrist, liikumisest või muust.

Milleks on kaubamärgi loomine ja kasutamine hea?

Kaubamärgile saab taotleda õiguskaitset teatud kaupade ja teenuste tähistamiseks selle registreerimise teel. Kaubamärgi registreerimine ei ole kohustus, vaid õigus. Registreeritud kaubamärgi omanikul on selle kasutamise ainuõigus kaupade ja teenuste loetelus nimetatud valdkonnas sellel territooriumil, kus kaubamärk on õiguskaitse saanud. Omanik võib kaubamärgi ainuõiguse rikkumise takistamiseks algatada kohtumenetluse ja aegajalt me sellistest vaidlustest ka kuuleme.

Lisaks juriidilisele kaitsele aitab kaubamärgi loomine ettevõtte ja selle brändi mainet turul eristada. Kaubamärk ja bränd on tihedalt seotud, kuid mitte täiesti samatähenduslikud mõisted. Lühidalt öeldes on kaubamärk (näiteks nimi või logo) brändi juriidiliselt kaitstav osa, samas kui bränd on laiem kuvand ja emotsioon, mida see tähis tarbijas tekitab. Kaubamärgi kasutamine on tihti keskne osa brändingust, mis koondab endasse ettevõtte maine, kvaliteedilubaduse ja väärtused.

Mis on kaubamärgi klassid ja kaubamärgiliigid?

Kaubamärgi registreerimisel on oluline mõista kahte põhimõistet ning tähendust nende taga: kaubamärgi klassid ja kaubamärgi liigid. Kuigi need võivad tunduda sarnased, kirjeldavad nad täiesti erinevaid asju.

Kaubamärgi klassid on rahvusvaheline süsteem, mida tuntakse Nizza klassifikatsioonina. Selle eesmärk on jaotada kõik mõeldavad kaubad ja teenused kindlatesse kategooriatesse, et kaubamärgi kaitse ulatust oleks lihtne määratleda. Kokku on 45 klassi:

klassid 1–34 on mõeldud kaupadele (nt rõivad, tarkvara, joogid);
klassid 35–45 on mõeldud teenustele (nt jaemüük, ehitus, finantsteenused).

Näiteks, kui ettevõte toodab T-särke, kuuluvad need klassi 25 (rõivad), aga kui ta pakub reklaamiteenuseid, siis kuulub see klassi 35 (reklaam). Klasside valik määrab ära, millises tegevusvaldkonnas kaubamärk õiguskaitse saab.

Kaubamärgi liik kirjeldab aga seda, milline on tähis ise oma olemuselt. Eestis kaitstavad kaubamärgiliigid:

Tuntumatest kaubamärkidest võib kujutismärgina välja tuua näiteks Apple õun või Nike “linnuke” ning ruumilisest märgist näiteks Toblerone šokolaadi kolmnurkse kuju.

Kuidas toimub kaubamärgi registreerimine Eestis?

Levinud on arvamus, et protsessina toimub kaubamärgi patenteerimine, kuid see on vale. Kaubamärke ei patenteerita, vaid registreeritakse Patendiametis. Patendiameti portaali kaudu toimub nii kaubamärgi registreerimine, õiguskaitse kehtivusaja pikendamine ning vajadusel andmete muutmine.

Registreerimisprotsess algab elektroonilise taotluse esitamisega, kus tuleb märkida nii kaitstav tähis kui ka kaupade ja teenuste loetelu, mille jaoks kaitset soovitakse. Oluline on teada, et kaubamärgi registreerimise hind sõltub otseselt sellest, mitmes klassis kaupadele või teenustele kaitset taotletakse. Esitatud kaubamärgitaotlusele tehakse Patendiametis ekspertiis, mille käigus kontrollitakse, kas kaubamärk vastab kaubamärgiseaduse sätetele. Ekspertiisi tulemusena tehakse kas kaubamärgi registreerimise otsus või kaubamärgi registreerimisest keeldumise otsus. Positiivse otsuse tulemuseks on kehtiv kaubamärgi kaitse 10 aastaks, mida on võimalik pikendada.

Enne taotluse esitamist on aga soovitatav üle vaadata nn kaubamärkide register. Kõik Eestis registreeritud kaubamärgid on nähtavad Patendiameti kaubamärkide andmebaasis. Andmebaasis on nähtaval nii juba registreeritud kui ka registreerimiseks esitatud kaubamärgid.

Kus kaubamärk kehtib? Päris- ja virtuaalmaailma kaubamärgid

Kaubamärgi kehtivuse ulatus on piirkondlik ja tuleb omanikul ehk selle taotlejal sätestada just seal, kus seda kehtivust soovitakse, olgu selleks siis kas ainult asukohariik või laiem piirkond nagu Euroopa või Aasia. Eesti kaubamärgiregistrisse kantud märgil on õiguskaitse Eesti Vabariigi territooriumil. Taotleda võib ka kogu maailmas kehtivat kaubamärki WIPO ehk Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organisatsiooni vahendusel.

Tänapäeval on aga tekkinud terve hulk kaubamärke, mida kasutatakse vaid virtuaalses maailmas – veebilehtedel, sotsiaalmeedias ja ka äppides. Näiteks Google, Facebook ja YouTube on siinkohal kolm tuntumat maailmas. Kõik need algasid Internetist ja on seal rõõmsalt tänaseni.

Need brändid on aja jooksul laienenud ka füüsilistele toodetele. Näiteks on turule toodud Google’i telefon, mis kannab sama kaubamärki ning on seeläbi laiendanud Google’i tegevust veelgi mitmesse kaubamärgiklassi.

Vaatame siis järgnevalt, miks on kaubamärk oluline veebiteenuste puhul ja kuidas seda kaitsta.

Veebis saab eristada kahte tüüpi kaupu ja teenuseid:

päris tooted, mida veebi vahendusel reklaamitakse ja müüakse,
ainult veebis olevad virtuaalsed tooted või teenused.

Tegelikkuses aga pole vahet, kas toode või teenus on virtuaalne või päris, kaitsta tuleb seda ikka, kui ilma jääda ei soovi. Seetõttu ongi oluline luua oma kaubamärk ja see kasutusele võtta.

Selleks võib olla logo või tähemärk, heli või isegi lõhnamärk. Olgu see siis 2D või 3D, oluline on ikka asjaolu, et kaubamärk eristuks juba kasutusel olevatest kaubamärkidest.

Millised kaubamärgi klassid peaksin valima veebis osutatavatele teenustele?

See sõltub nüüd juba sellest, millisel otstarbel ja kus antud kaubamärki kasutada soovitakse. Nimekiri kaupade ja teenusklasside kohta asub Patendiameti kodulehel, kus 1-34 on kaupade ja 35-45 teenuste klassid. Üks levinumaid klasse, millega veebiteenuste põhiseid kaubamärke kaitstakse, on klass 35.

Klassi 35 kuuluvad peamiselt teenused, mis on seotud ärijuhtimise, kommerts- ja tööstusettevõtete äritegevuse korraldamise ja administreerimisega, samuti reklaami-, turundus ja müügiedendusteenused. Siia alla kuulub ka näiteks e-kaubandus ehk toodete müük veebipoe vahendusel. Seejuures on oluline teada, et klass 35 ei kata tooteid endid, vaid teenuseid, mis on seotud nende müügiga. Selle tõttu võib olla vajalik kaubamärgi registreerimine mitmes klassis.

Mida teha, kui kaubamärk tundub olevat liiga kallis meetod omandi kaitseks?

Üldiselt on oluline teada, et kohustust kaubamärki registreerida ei ole. Sageli piisab ka märgistuse TM lisamisest, et rahvale omandiõigustest märku anda. Kui kaubamärk on juba internetis ringlemas ja tuntud, siis seda pole enam kellelgi näppama hakata suurt mõtet, sest see on kõigile nähtav ja teada, millal antud märk kasutusele ilmus.

Lisaks on veel üks hea moodus kaubamärgi väärkasutuse kaitsmiseks nö domeenistamine. Viimane tähendab seda, et kui ostad endale samanimelise domeeni, mis lõpeb .com või .ee ehk valitud maa tippdomeeniga, siis šansid, et keegi su märgile küüned taha ajab, langevad tunduvalt.

Veelgi parem, kui antud domeenile ka oma kodulehe paigutad, mille nimetus kattub 1:1 kaubamärgi nimetusega, seda muidugi juhul, kui on tegemist sõnalise kaubamärgiga. Ülejäänud töö teevad sinu eest juba Google ja teised otsingumootorid.

Kui on aga tegemist kujundmärgiga, siis oluline on see märk ka oma kodulehele lisada, et tekiks seos antud kujutise ehk logo ja valitud domeeni vahel.

Mida tähendavad tähised TM ja ® ja millal neid kasutatakse?

TM ehk siis Trade Mark (inglise keeles) on viiteks sellele, et antud kaubamärk on juba kasutusele võetud. Tähist ® aga kasutatakse siis, kui Patendiamet on kaitse väljastanud ehk antud kaubamärgi registreerinud ja oma registrisse kandnud. Mõlemal puhul võib kaubamärgi omanik selle rahulikult oma tootele või teenusele lisada ilma, et selleks peaks kelleltki luba küsima.

Tasuta ekspertnõuannet kaubamärkide kohta saab Eesti Patendiametist ning Eesti Intellektuaalomandi- ja Tehnoloogiasiirde Keskusest. Patendivolinikud annavad ka tavaliselt esimesed 20-30 minutit tasuta konsultatsiooni, kuid hiljem maksab nende töö keskeltläbi 100 eurot tund.

Eestis kehtivad kaubamärgilõivud leiab Patendiameti kodulehelt. Kaubamärgi taotluse võib ka täitsa vabalt ise esitada, kui aga asi liiga keeruline tundub, siis on soovitav selleks kasutada patendivoliniku abi.

Kaubamärgi registreerimine – identiteet, kaitse ja väärtus ettevõttele

Kaubamärgi registreerimine on vabatahtlik, kuid võib ettevõtte jaoks olla keskne identiteedi ja õiguskaitse vahend, eriti digitaalses ärikeskkonnas. Kaubamärgi loomine algab eristuva ja meeldejääva tähise väljatöötamisest. Eduka registreerimise korral saab omanik ainuõiguse kaubamärgi kasutamiseks, muutes selle ametlikult ettevõtte immateriaalseks varaks. See pakub kaitset konkurentide tegevuse eest, tugevdab brändi tuntust ning suurendab ettevõtte pikaajalist väärtust ja usaldusväärsust turul.