Juba seitsmendat aastat on sotsiaalmeedia agentuuri Milos tegevjuht Brit Mesipuu läbi viinud uuringu, kuidas ja mis eesmärkidel Eesti ettevõtted sotsiaalmeediat kasutavad ning kui palju aega ja ressursse nad sellesse investeerivad. Nüüd jagab ta meiega sellest uuringust kokkuvõtet ja järeldusi.
Ka tema sõnul ei anna see loomulikult võimalust kanda kogu vastanutelt saadud infot üks-ühele kogu Eesti ettevõtete sotsiaalmeedia kasutuse maastikule, kuid annab siiski üsna hea ülevaate, millega siinsed firmad sotsiaalmeedias tegelevad.
Sotsiaalmeediast on saanud oluline osa äristrateegiast, et suurendada brändi tuntust, luua sügavam suhe sihtrühmaga ning lõpuks ka suurendada ettevõtte kasumlikkust.
Mis uuringust selgus?
Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti ettevõtted peavad sotsiaalmeediat oluliseks kanaliks, kus turundust teha.
Endiselt domineerib Facebook: see jätkab peamise turunduskanalina, olles Eesti ettevõtete seas selgelt kõige eelistatum platvorm.
Samas tulid välja ka teised trendid:
-
Teiste platvormide tõus. Märgatav on Instagrami ja LinkedIni populaarsuse kasv, mis näitab mitmekesistumist sotsiaalmeedia kasutuses.
-
Investeeritakse aina enam sisuloomesse. Ettevõtted panustavad järjest rohkem oma aega ja ressursse sotsiaalmeedia sisu ja reklaamide arendamisse, mis viitab püüdlusele tõsta turundustegevuse kvaliteeti.
-
Sotsiaalmeedia haldamise aeg kasvab. Järjest rohkem pööratakse tähelepanu kvaliteedile ja strateegilisele planeerimisele ning kulutatakse sellele tegevusele rohkem aega.
-
Mõjuisikuid kasutatakse aina enam, makstakse toodetes. Kuigi mõjuisikute kaasamine turundustegevustesse on oluliselt suurenenud, on nende tasustamise viisid samuti muutunud, kusjuures peamiseks tasumisviisiks on saanud reklaamitavad tooted või teenused.
Kes vastasid?
Uuringus osales 168 Eesti ettevõtet, kusjuures suurim osa, 20,8 protsenti, oli pärit jaekaubandusest. Järgnesid reklaami- ja turundussektor 12,5 protsendiga ning hariduse, koolituse ja konsultatsiooni ala 10,1 protsendiga.
Teiste hulgas olid esindatud ka konsultatsiooni- ja coachingu valdkonnad ning käsitööga tegelevad ettevõtted, mille esindatus on märkimisväärselt kasvanud.
Vastanute hulgas oli nii sotsiaalmeedia aktiivseid kasutajaid kui ka mittekasutajaid:
-
31,5% vastanutest on kasutanud sotsiaalmeediat 2-5 aastat.
-
29,2% on olnud aktiivsed 5-10 aastat.
-
Üle kümne aasta kasutanud oli kolmas suurim grupp.
-
11,9% vastanutest on liitunud sotsiaalmeedia platvormidega vähem kui aasta tagasi, mis on veidi rohkem võrreldes eelmise aastaga.
-
11,9% vastanutest teatasid, et nad ei kasuta sotsiaalmeediat üldse.
Kuidas kasutatakse sotsiaalmeediat Eesti ettevõtetes?
Uuring näitas, et koguni 42,9 protsenti Eesti ettevõtetest on palganud eraldi turundustöötaja, mis on veidi rohkem, kui eelmisel aastal.
Suurem osa ettevõtteid (63,7%) haldab reklaame ise, kuid reklaamiteenuste sisseostmine on tõusnud 8,3 protsendini.
10,7% kasutab aga mõlemat lähenemist. Reklaame mitte tegevate ettevõtete osakaal on samas kasvanud 17,3 protsendini.
Ettevõtete juhtkonnad ootavad turundustöötajatelt üsna laiaulatuslikke oskusi, mis katavad kõike alates sotsiaalmeedia seadistamisest kuni tehisintellekti kasutamiseni. Enamik ettevõtteid (85,7%) haldab oma sotsiaalmeedia kontosid ise, kuigi väike osa (5,4%) eelistab välist abi ja 7,7% kasutab mõlemat lähenemist.
Kui palju aega ja raha sotsiaalmeedia haldamisele kulutatakse?
Sotsiaalmeedia haldamise ajakuluks nimetasid ettevõtted kõige enam 2-5 tundi nädalas, mida märkis 38,2% vastanutest.
Varasemalt kulus enamikul ettevõtetel alla 2 tunni, nüüd aga kulutavad 8,9% vastanutest haldamisele üle kümne tunni.
24% ettevõtetest tasub halduse eest teenuste või toodetega, mis on märkimisväärne muutus varasemate aastatega võrreldes, kui valdav maksevahemik oli 100-300 eurot.
Maksimaalselt makstakse halduse eest kuni 1000 eurot, kuid sel aastal on tõusnud ka üle 2000 euro maksvate ettevõtete osakaal (kuue protsendini).
Spontaanne sisuloome
Sotsiaalmeedia sisuloome toimub 49,4% vastanutest spontaanselt, mis on umbes 7% võrra madalam võrreldes eelmise aastaga.
Avatud vastustes kirjutati, et sisu plaanitakse küll 2-3 kuud ette, aga vahel plaanid muutuvad või tulevad vahele spontaansed reklaamid ja postitused. Samuti saadetakse eelmise kuu lõpus turundaja poolt uue kuu plaan, mis koos üle vaadatakse.
Milliseid sotsiaalmeediakanaleid kasutatakse?
Facebook jätkab domineerimist Eesti ettevõtete sotsiaalmeedia platvormides, olles eelistatuim 94 protsendi vastanute jaoks. See on küll veidi väiksem kui aasta varem, mil see näitaja oli 95,8%.
Järgneb Instagram, mille kasutajate arv on kasvanud 79,8%-ni võrreldes eelmise aasta 72,5 protsendiga.
Üllatuslikult on sel aastal kolmandale kohale tõusnud LinkedIn 25,6 protsendiga, samas kui YouTubelanges sel aastal kolmandalt kohalt neljandale (eelmine aasta 24%).
Facebook säilitab endiselt oma positsiooni peamise sotsiaalmeedia kanalina, mida eelistab 62,9% vastanutest, Instagram järgneb teisel kohal 26,3%-ga, LinkedIn hoiab aga taas kolmandat kohta, kuid sel korral kuue protsendiga.
Selgusid ka plaanid, mida kavatsevad ettevõtted teha järgmisel, 2025. aastal.
Vastajad prognoosivad jätkuvalt Facebooki ülekaalu (45,2), kuigi see on langenud võrreldes 2023. aasta 55,7 ja 2022. aasta 63,5 protsendiga.
Instagrami osakaal teeb hüppe 37,5% peale, aasta varem vastas nii 25,1% vastanutest.
LinkedIn jääb kolmandale kohale 7,7%-ga, olles peaaegu muutumatu ja TikTok on neljandal kohal 4,8 protsendiga, mis tähendab langust võrreldes eelmise aasta 7,2 protsendiga.
Milleks sotsiaalmeediat kasutatakse?
Enamik vastajaid, täpsemalt 87,5%, kasutab sotsiaalmeediat peamiselt oma toodete ja teenuste reklaamimiseks, mis on järjepidevalt olnud esikohal ja püsinud sarnases suurusjärgus aastast aastasse.
Teisel kohal (76,8%) on ettevõtte brändi tuntuse kasvatamine, mis on samuti säilitanud oma positsiooni võrreldes eelmise aastaga.
Kolmandal kohal 73,2%-ga on samuti klassikaline ettevõtte uudiste ja teadaannete levitamine.
Kuidas kasutatakse sotsiaalmeedia reklaame?
69,6% ettevõtetest kasutab sotsiaalmeedia reklaamimise võimalusi, mida on veidi rohkem kui eelmisel aastal, mil see protsent oli 67,1%. Reklaamieelarve osas on aastate jooksul domineerinud summad vahemikus 100-500 eurot aastas, mis oli ka käesoleval aastal kõige populaarsem valik 22,9% vastanute jaoks.
Järgnes eelarve kuni 100 eurot ning kolmandale kohale jäi suurem summa, nimelt 1000-5000 eurot aastas. Üle 10 000 euro reklaamidesse investeerib 3,2% ettevõtetest.
Järgmiseks aastaks prognoosib 51,2% vastanutest reklaamieelarve suurenemist, mis on märkimisväärselt suurem kui eelmise aasta, 43,4 protsenti vastanutest.
Kas see ka end ära tasub? Selles osas pidasid sotsiaalmeedia reklaamide tulusust heaks 49,7 protsenti vastanutest, mis on kasvanud võrreldes eelmise aasta 44,7 protsendiga.
“Ei tea” vastas 31,8% vastajatest, hinnanguid “väga hea” ja “halb” anti pea võrdselt, vastavalt 8,3% ja 8,9%. Seega paljud ettevõtted näevad sotsiaalmeedia reklaamides kasu, kuid on ka suur hulk neid, kes pole tulemustega rahul või ei oska neid hinnata.
Varasematel aastatel peeti sotsiaalmeediat peamiseks reklaamikanaliks, kuid viimased kaks aastat on see vastus olnud teisel kohal. Peamiseks kanaliks pidas seda sel aastal 30,4% vastanutest, mis on sarnane eelmise aasta 30,5%-ga.
Ainult sotsiaalmeedias reklaame tegevate ettevõtete osakaal oli aga 16,7%.
Milliseid teisi reklaamikanaleid Eesti ettevõtted kasutavad?
Teist aastat järjest paigutus esikohale kodulehe optimeerimine ja otsingumootoritele optimeerimine (SEO). Selle valis sel aastal oma peamiseks turundusstrateegiaks 77,6% vastanutest, eelmisel aastal oli see protsent 72%.
Mitmeid aastaid on olnud esimesel kohal e-post. See oli aga sel aastal teisel kohal (51,6%).
Kolmandale kohale asetus “muu internetiturundus” (näiteks Google Ads ja muud veebireklaami vormid) 37,9%-ga.
Influencerite ehk mõjuisikute turundus kasvab
37,5% vastanutest olid kasutanud reklaamikanalina mõjuisikuid, mis on kasvanud võrreldes eelmise aasta 29,9%-ga. Neile maksti enamasti ettevõtte toodete ja teenustega – sel aastal oli selliseid vastuseid 53,1%, mis on tõus eelmise aasta 44,2%-lt.
Kui eelmisel aastal oli teisel kohal vastus, et influencerite tasu oli üle 1000 euro 17,3% juhtudest, siis sel korral vastas nii 9,4% vastanutest. Teisele kohal oli hoopis vastus kuni 200 eurot 12,5%-ga.
Suunamudijate turunduse kohta arvas 52,4% vastanutest, et tulemused olid vastavuses nende ootustega, mis on veidi väiksem kui eelmisel aastal, kui vastav arv oli 54,4%.
Taas oli märkimisväärselt kõrge osakaal neist, kes leidsid, et koostöö suunamudijaga jäi alla ootuste – 42,9% vastanutest, mis on tõus eelmise aasta 36,8%-lt. Ootusi ületas influencer-turundus sel aastal vaid 4,8% vastanute hinnangul.
Kas tehisaru on juba abiks?
Selgus, et enim leiab tehisintellekt rakendust sotsiaalmeedia postituste ideede genereerimisel ja postituste koostamisel, mida mainis 67,7% vastanutest. Sellele järgnevad kodulehe- ja reklaamtekstide tööd.
Hoolimata laialdasest kasutusest märkis siiski 35% küsitlusele vastanutest, et nad ei kasuta tehisaru oma tööülesannete täitmisel üldse.
Enamik vastanuid tajus tehisintellekti kasutamist positiivselt peamiselt aja kokkuhoiu tõttu, mida mainis 79,6% küsitlusele vastanutest.
Lisaks peeti kunstmõistust väärtuslikuks abimeheks ideede genereerimisel, mida ütles 66,7% vastanutest. Huvitav on märkida, et seda nähti ka kui abilist uute oskuste ja teadmiste omandamisel.
Veerand vastanutest tõi välja rahalise kokkuhoiu näiteks piltide ja tekstide genereerimisel, mida muidu oleks tulnud sisse osta.
Kokkuvõtteks: Facebook jääb, mõjuisikute osa tõuseb
Seega võib kokkuvõtteks öelda, et Facebook jääb endiselt domineerivaks kanaliks, kuigi Instagrami ja LinkedIni populaarsus kasvab.
Enamik ettevõtteid haldab oma sotsiaalmeediat ise, pühendades sisu loomisele ja strateegilisele planeerimisele rohkem aega. Mõjuisikute kasutamine turunduses on tõusnud, kuid tasud on muutunud, kuna koostöid tasustatakse enamasti toote või teenusega.
Sotsiaalmeedia reklaamide osas kulutavad enamik ettevõtteid aastas 100-500 eurot, kuid on märgata trendi eelarvete suurenemise suunas. Tehisintellekti rakenduste kasutamine on levinud peamiselt postituste ideede genereerimiseks ja koostamiseks, pakkudes aja ja raha kokkuhoidu.
